Eesti otsused seire sagedusest
Proovivõtu sagedus:
Meil 4 korda aastas (varem 2 korda) planktoni ja vee abiootiliste omaduste vaatlusi, teistel 2-20. Oluline saada arvutada kasvuperioodi ja suve keskmisi näitajate väärtusi. Seepärast ei saa piirduda nt. vaid ühe suvise vaatluskorraga. See parandab ka võimalusi võrrelda tulemusi teiste riikidega. Kuna vee omadused ja planktoni näitajate väärtused on väga labiilsed, siis peab olema vaatluste arv võimalikult suur. Pikema elutsükliga elustikurühmi seiratakse harvem - kord aastas või isegi mitmeaastalise intervalliga.
Vee omaduste ja planktoni näitajate proovide koht ja arv:
Meil võetakse proovid kogu veesammas ühest kohast, mida ei tee ükski teine riik. Teistes riikides kogutakse enamasti proovid kas epilimnionist või eufootilisest kihist. Osad riigid uurivad ka kalda-ala vee- ja planktoni omadusi (Saksamaa, Holland).
Oma seireprogrammiga oleme EL-s suhteliselt võrreldavad teistega, meil on ainult seiratavate järvede arv väiksem. Samas on ka raskemas olukorras riike.
Osades riikides seireprogrammid keerukamad, sest kasutavad palju järvetüüpe (Saksamaa). Meil on VRD tüpoloogia tõsiteaduslikust lihtsustatum. Näiteks on meil “ära kaotatud” segatoiteline järvetüüp, mis on meil arvukaim üldse. Lätis, kus loodus on meie omale väga lähedane, on tüpoloogia aluseks võetud meie teaduslik tüpoloogia.
Balti/Keskökoregiooni riikides jääme Lätiga oma segatoiteliste järvede tõttu sageli teistest erinevaks. See seisneb selles, et karedad ja samas tumedad veed on meist lääne ja lõuna pool olevatele Euroopa riikidele võõrad.
Meil 4 korda aastas (varem 2 korda) planktoni ja vee abiootiliste omaduste vaatlusi, teistel 2-20. Oluline saada arvutada kasvuperioodi ja suve keskmisi näitajate väärtusi. Seepärast ei saa piirduda nt. vaid ühe suvise vaatluskorraga. See parandab ka võimalusi võrrelda tulemusi teiste riikidega. Kuna vee omadused ja planktoni näitajate väärtused on väga labiilsed, siis peab olema vaatluste arv võimalikult suur. Pikema elutsükliga elustikurühmi seiratakse harvem - kord aastas või isegi mitmeaastalise intervalliga.
Vee omaduste ja planktoni näitajate proovide koht ja arv:
Meil võetakse proovid kogu veesammas ühest kohast, mida ei tee ükski teine riik. Teistes riikides kogutakse enamasti proovid kas epilimnionist või eufootilisest kihist. Osad riigid uurivad ka kalda-ala vee- ja planktoni omadusi (Saksamaa, Holland).
Oma seireprogrammiga oleme EL-s suhteliselt võrreldavad teistega, meil on ainult seiratavate järvede arv väiksem. Samas on ka raskemas olukorras riike.
Osades riikides seireprogrammid keerukamad, sest kasutavad palju järvetüüpe (Saksamaa). Meil on VRD tüpoloogia tõsiteaduslikust lihtsustatum. Näiteks on meil “ära kaotatud” segatoiteline järvetüüp, mis on meil arvukaim üldse. Lätis, kus loodus on meie omale väga lähedane, on tüpoloogia aluseks võetud meie teaduslik tüpoloogia.
Balti/Keskökoregiooni riikides jääme Lätiga oma segatoiteliste järvede tõttu sageli teistest erinevaks. See seisneb selles, et karedad ja samas tumedad veed on meist lääne ja lõuna pool olevatele Euroopa riikidele võõrad.
Mõtted seire korralduseks
Tuleb hoida seire uuringuid sellisel põhjalikkuse tasemel, et säiliks võimalus seletada järvedes toimuvaid ökoloogilisi mehhanisme. Kindlasti ei tohiks rahulduda ainult ökoloogilise seisundi koondhinnanguga.
Ülevaate- ja operatiivseire juurde peaks lülitama teadusliku seire, mis valmistaks ette veekogude võimalikku tervendamist ja meetmekava (setete uuringud, vee- ja ainebilanss). Fooniveekogude leidmiseks peaks seiresse lülitama ka paleolimnoloogilised tööd. |