Aga miks ei olnud veeõitsenguid polümiktilistes järvedes?
Loogiline oleks arvata, et sellistes järvedes ei teki kihistust või kui tekib siis kesksuvel lühikesel perioodil, mis ei peaks takistama toitesoolade ringlust veesambas.
Kas see ikka on nii? Polümikitilistes, nagu ka kihistunud järvedes tekkisid veeõitsengud septembris (nt. Aheru; foto 16) |
Talvede tingimused mõjutavad oluliselt kasvuperioodi tingimusi.
Oluline on temperatuur, sademed ja kõige tähtsam lumikatte aeg ja kestus. Karmima talvega 2010. a. oli peamise toitesoola, fosfori, kogused kasvuperioodil väiksemad (joonis 4), kui eelmisel, pehmema talvega aastal. 2010. a. olid ka polümiktilised järved kihistunud nii juulis kui ka augustis. Sellest annavad tunnistust näiteks Ähijärve tempertuuri- ja hapnikujaotuste võrdlused 2009. ja 2010. a. (joonised 6 ja 7).
|
2010. a. kihistunud, kuid tavaliselt polümiktilised järved
|
Pilte ülalnimetatud järvedest vaata kõrval. Neis järvedes “klassikalist” metalimnioni ei esine, kihistus on veekogu põhja lähedal. Pärast 2009-2010 karmi ja lumerohket talve vähenes nende vees ka üldfosfori keskmine sisaldus märkimisväärselt (joonis 7). |